Käesolev aruanne annab ülevaate nitraadidirektiivi täitmisest Eestis perioodil
2020-2023 ja võrreldes eelmiste aruandeperioodidega.
Direktiiv veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest ehk nitraadidirektiiv (ND) on poliitiline meede põllumajandusest tuleneva toitainetekoormuse ja eelkõige nitraadikoormuse vähendamiseks.
Põllumajandusest pärit inimtekkeline toitainete koormus Eesti veekogudele on väga kõrge ja moodustab 84% lämmastiku- ja 79% fosforikoormusest. Sellele lisandub koormus sõnnikuhoidlatest, mis on vastavalt veel 6% ja 8% kogu koormusest.
Analüüsi tulemused
-
Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga on põllumajandusstatistika kohaselt lämmastiku kogused Eesti põldudel kasvanud keskmiselt 13% ning viimase seitsme aastaga 16%.
-
2020–2023. aasta seireandmete analüüs näitab, et võrreldes eelmise perioodiga on NTA põhjavee keskmine nitraadisisaldus tõusnud ca 11%.
-
Eesti jõgedes on võrreldes eelmise perioodiga keskmine nitraadisisaldus tõusnud 10%.
-
Järvedes ja meres on olukord keskmise nitraadisisalduse osas suhteliselt stabiilne.
-
Eutrofeerumine on jõgedes veidi paranenud, kuid järvedes ja rannikumeres võrreldes eelmise perioodiga halvenenud. Järvedes on eutrofeerumine suurenenud ligi 14% ning rannikumeres ligi 7%. Sellel perioodil esmakordselt hinnatud territoriaalmeri on 100% ulatuses eutrofeerunud.
Märksõnad: nitraadidirektiiv, nitraadireostus, toitainetekoormus, nitraadikoormus, nitraaditundlik ala, põhjavesi, pinnavesi, seire